Shampinjonipeenra rajamine

Omadused

Shampinjoni kasvatamine kodustes tingimustes sai alguse juhuslikult kui lagunenud hobusesõnnikut tõsteti ühest kuhjast teise ning shampinjon seal edasi kasvama hakkas. Tänapäeval kasvatatakse teda siseruumides hästi kontrollitud tingimustes, aga ka hobikasvatajad saavad seda kasvatada peenardes sõnnikul, mis on segatud põhu ning mullaga.

Substraadiks sobivad materjalid:

  • hobuse sõnnik koos põhuga (osades 1:4), kuhu on lisatud kipsi ning nisukliisid
  • kana ning looma sõnnik koos põhuga (osades 1:6), kuhu on lisatud kipsi ning nisukliisid

Substraadi ettevalmistamine peenras, kuhjas, kompostikastis või prügikotis

Shampinjon on ainus mütseel meie e-poes, mis kasvab mullal. Lihtsustatult siis shampinjon lagundab edasi materjali, mida teised seened ning bakterid on eelnevalt juba lagundanud. Erinevalt teistest seeneliikides, kus tihti seene kasvuks sobilikku substraati pastöriseeritakse, et hävitada konkureerivaid baktereid ning seeneeoseid on shampinjoni mütseeli arenguks elutähtis mullalagundaja bakter Pseudomonas putida. Seega, et seda koostööks vajalikku bakterit peenrasse kutsuda on vajalik saavutada kasvupeenras temperatuuri tõus, et tekiks peenra soojenemine ning fermenteerimine. Protsess on üsna sarnane komposteerimisega. Välistingimustes peaks peenar olema mõõdus vähemalt 1x1x1m, et peenar kuumeneks, aga samas ei kuivaks tuule ning päikese mõjul. Toatemperatuuril kasvatamine võib toimuda ka väiksemas kastis, kotis või karbis.

Peenra asukoht:

  • aias: leht- või okaspuu varjus
  • metsa all: kohas, kuhu ei paista üle paari tunni otsest päikest.
  • käidavas kohas, et saak ei jääks märkamata

Peenar koosneb kihtidest:

  • fermenteeritud kompostikihist (vt. Peenra fermenteeimine)
  • pastöriseeritud kompostikihist, mis segatakse mütseeliga (vt. Peenra pealiskihi rajamine)

Peenra fermenteerimine:

  • Lihtsaim on shampinjone kasvatada servadega peenrakastis, et kuhi hoiaks sooja ning ei vajuks laiali. Sobib ka laudadest kompostikast, mille mõõt võiks olla vähemalt 1x1x1m
  • Varu sõnnikut ning põhku kuupmeetri jagu. Alusta sõnniku ning põhu kastmisest. Tee seda mitmel päeval järjest, et sõnnik ning põhk oleks korralikult niisutatud.
  • Seejärel lao kast täis sõnniku ning põhu segu, iga kihi vahele raputa nisukliisid ning kipsi. Kuupmeetri segu kohta kulub ca 10 kg kipsi.
  • Kata kast kilega. Oleneb ka välistemperatuurist, aga mõne päeva kuni nädalaga peaks kastis sisetemperatuur tõusma 60 kraadini.
  • Seejärel sega kasti sisu. Samal ajal ka kasta.
  • Segamist peaks kordama kokku u. 4 korda iga 5 päeva järel. Kontrollima peaks, et sisetemperatuur tõuseks.
  • Peenra fermenteerimine võtab aega suvekuudel umbes 25-30 päeva.
  • Peale fermenteerimist ei tohiks tunda kuhjas ammoniaagi lõhna, see pärsib mütseeli kasvamist.

Peenra pealiskihi rajamine:

  • Pealiskihiks fermenteeritud kompostile laotakse 5 cm kiht tavalist aia või poe kompostmulda, mis on läbi kuumutatud ehk pastöriseeritud
  • Pastöriseeri muld suures veevannis, ahjus või ka saunas 75°C (65-82°C). Temperatuur ei tohi ületada 82°C!
  • Jahuta enne mütseeli lisamist, et käe all tunduks soe, mitte kuum.
  • Vala muld fermenteeritud mullakasti pealmiseks kihiks. Kihi paksus võiks olla ca 5 cm.

Mütseeli lisamine pealiskihti:

  • Shampinjoni mütseeli kulub 10% pealiskihi kohta.
  • Pudista mütseel väikesteks tükkideks.
  • Raputa peenrale ning sega kergelt mulla sisse.
  • Kata peenar papiga, et hoida niiskuse taset
  • Seeneniidistik hakkab läbi kasvama esialgu pealiskihis ning hiljem levib kogu kopostikasti sisusse.
  • Allpool olevas tabelis on kasvutingimused siseruumis kasvatamiseks, kus tingimusi on võimalik kontrollida. Välistingimustes teeb kasvatamisel loodus oma töö.

Orienteeruvad kasvutingimused

Mütseeli läbikasvamine
substraadil

Seene viljakeha algmete tekkimine

Seene viljakehade moodustamine

Ostukorv
Ostukorv0
There are no products in the cart!
Jätka ostmist